Ei, Johanna, kõik Taani filmid ei pea olema Dogma 95.
Või nagu Dogma 95.
Või üldse kuhugi sinna kanti.
See on väga okei.
Filmi „Metsikud mehed” peategelaseks on keskeakriisiga maadlev Martin, kes on otsustanud ängistavast olukorrast pääsemiseks põgeneda Norra ürglaantesse. Martin rajab endale mägedesse vägeva laagri, ta jahib toitu vibu ja nooltega ning riietub nagu tema ürgsed esivanemad. Kuigi kõik ei suju alati plaanipäraselt ja vahel tuleb mägikitse asemel süüa hoopis grillitud konna, on Martin siiski veendunud, et just selline elustiil on ühele tõelisele mehele ainuõige.
Hetkeks, mil meie Martini loosse lülitume, on too Taani pereisa vist juba üsna pikalt keskeakriisi käes vaevelnud. (21-aastase noore naisena pean tunnistama, et ma ei ole sellel alal ekspert, nii et kahjuks tuleb siinkohal leppida vaid eeldamisega.) Aga vähemalt tundub, et otsus end karusnahkadesse riietada ja ürgseid meheinstinkte järgida on olnud üsna kaalutletud. Või vähemalt väga jäärapäine.
Autorite valik alustada filmi hetkel, mil talumatu-hall-argipäev-ja-ängistav-pereelu-jne-faas on peategelasel juba läbitud, mõjus päris värskendavalt. Sellest, milline oli Martini elu enne kriisi, saame kaudselt teada peamiselt tema naise ja laste kaudu. Ja mõnest Martini emotsionaalsest monoloogist. Vaatajana oli selline infokogus taustaloo kohta tegelikult täpselt paras.
Paraku jäi see dramaturgiline nüanss minu jaoks ainsaks värskuseks. Kui rääkida ülejäänust, siis on kõik Nordic-krimikomöödia kastikesed ilusti täidetud.
Keskealine Taani mees on Norras ja tal on mingisugune kiiks, mis ei ole tingimata ühiskondlikult aktsepteeritav. Kolm Taani narkoärikat, kellest kaks on immigrandid ja kes on samuti puhtjuhuslikult sealsamas Norra mägedes. (Spoiler! Jah, meil on verine stseen relvade ja peksmisega kusagil hostelitoas.) Kohalik kolmeliikmeline ja natuke äpu politseimeeskond, sealjuures on politseiülema tutvustamisele pühendatud terve stseen, kus ta tanklas hot dog’i tellib.
Suur osa naljadest on üles ehitatud taanlaste ja norrakate vahelisele keelebarjäärile ja teineteise kultuurilisele tögamisele. Või siis sellele, et Norra politseikoer ei saa täna tööle tulla, sest tal on vaba päev. Lühidalt öeldes jäi minu jaoks puudu isikupärast. Millestki värskest ja uuest. Millestki metsikust. Kuigi tegelased on üsna metsikud ja Norra mäed niisamuti, jäi loo jutustamises ja filmikeeles metsikusest paraku puudu.
Kinno minnes lootsin salamisi, et ehk näen kinolinal natukenegi seda dogmalikku metsikust. Ehk just sellepärast pidingi pettuma. Mul on lihtsalt tunne, et olen sellist filmi juba näinud. Selliseid filme isegi. Sellele vaatamata julgen filmi soovitada ja nendin taas kord, et minu puhul ei ole kindlasti tegu sihtgrupiga.
„Metsikud mehed” on ideaalne viis näiteks isadepäeva tagantjärele tähistamiseks. Või siis keskealiste naiste veinikal vaatamiseks. Või kui tahad lihtsalt istuda kinos ja koos saalitäie rahvaga naerda. Sest naerda tõesti saab. Mõnus light must huumor töönädala lõppu.
Minge kinno!
Autor: Johanna Viskar
“Metsikud mehed“ (Vildmænd, 2021)
Riik: Taani
Kestus: 1h 44min
Linastub PÖFF25 programmis “Värsked hoovused”
Režissöör: Thomas Daneskov
Stsenaristid: Thomas Daneskov, Morten Pape
Produtsent: Lina Flint
Operaator: Jonatan Mose
Monteerija: Julius Krebs Damsbo
Muusika: Ola Fløttum
Osades: Rasmus Bjerg, Zaki Youssef, Sofie Gråbøl, Bjørn Sundquist